Naha tervis, pH ja Dr. Bronner´s seep
On üks küsimus, millele ei ole ma vastanud: “Kas Dr. Bronner´s seebi aluseline pH mõjutab naha happelise pH-ga kaitsekihti?”
Olen kartnud vastata sellele küsimusele, sest pelgasin, et Dr. Bronner´s seep ei tee meile selles küsimuses au. Ma eksisin! Lugesin läbi 40+ uurimust ja kirjutasin kokku 17 lehekülge materjale, millest toon järgnevalt siin artiklis välja põhilise info.
pH
pH näitab, kas tegemist on happelise või aluselise keskkonnaga. Kohv on happeline. Kapsas on aluseline. Vesi – neutraalne. Kõigel, mis vesilahustub, on pH, mille skaala on 1 – 14. Neutraalne pH on 7, happelised asuvad allpool seda, aluselised kõrgemal. Igasugune ekstreemne pH söövitab end läbi meie naha.
Happeline kiht
Meie nahka katab happeline kaitsekiht, mille moodustab naha pealmine kiht ja nahal elavad bakterid. Happeline kiht kaitseb nahka dehüdreerumise, infektsioonide ja keskkonnafaktorite (tuul, tolm) eest. Nahk toodab rasu ja higi, bakterid muudavad rasu rasvhapeteks ja glütserooliks. Happelise kihi pH on 5 -5.5 [i]
Puhastustoodete pH
On seebid ja on sünteetilised puhastusvahendid. Seepe on valmistatud aastatuhat, need on alati aluselised. Pehmematel seepidel on pH 8 – 10, kangemal kraamil võib see ulatuda 13-ni. Sünteetilised puhastusvahendid on toodetud naftabaasil või taimeõlidest ja nende pH on neutraalne või pigem happeline.
Mida see tähendab Dr. Bronner’si jaoks…
Dr. Bronner’s seebid on tõelised seebid orgaanilisest kookose-, palmi-, oliivi-, kanepiseemne- ja jojobaõlidest. Meie Pure Castile Liquid Soap vedelseepidel on pH 9.3 ± 0.6 ja All-One Bar Soap tükiseepidel 9.8 ± 0.3. Shikakai Sugar Soap suhkruseepidel 8.5 ± 0.5
Puhastustoodete mõju naha happelisele kihile
Nii seebid kui muud puhastusvahendid mõjutavad naha happelist kihti. [ii] Puhastajad seovad õli veega ja eemaldavad mustuse ja bakterid. Kuna me puhastame nahka regulaarselt, saab happline kiht ka regulaarselt ärritatud.
Naha pH ja seep
Naha pH ei saa mõjutatud üldse mitte puhastaja pH poolt. Kõik puhastajad, olenemata nende pH-st, mõjutavad nahakihti – on nad siis happelised, aluselised või isegi lihtsalt neutraalsed. [iii],[iv]. Igasugune puhastaja eemaldab osa naha happelisest kihist. Õnneks, see taastub 30 – 90 minuti jooksul. Ajutine naha pH “segamine” ei ole probleem. [v]. Isegi pikaajaline seebi kasutamine ei mõjuta naha loomulikku pH-d.[vi]
Väldi väga kangete pH tasemetega tooteid ja sinu nahk on korras.[vii] Seda tõestab vähemalt 11 erinevat uurimust.[viii] Hea puhastaja valikul on olulisemaid detaile, mida jälgida.[ix]
Milline on hea puhastaja?
Alguseks – head koostisosad.
Ükskõik, mida tootesilt sulle ütleb, pööra pudel ringi ja loe tagakülge ehk koostist. Punane tuli – sodium laureth sulfate [x]; lõhnained (see on kategooria, mitte aine ja peidab endas ftalaate)[xi], parabeenid, methylisothiazolinone.
Mida see tähendab Dr. Bronner’si jaoks…
Dr. Bronner’s toodel on välja toodud kõik koostisosad. Ei mingeid odavaid alternatiive, vaid kõige parem kraam sinu nahale. Kõik taimsel baasil. Ei mingit sünteetikat, naftakemikaale, GMO-d. Sertifitseeritud orgaanilised koostisosad kindlustavad toote puhtuse. Lõhnaineteks vaid essentsiõlid. Ei mingeid värvaineid.
Pehmed pesijad
Puhastaja pehme toime on olulisem kui selle pH. Kuidas puhastajad teavad, milliseid rasvu nahalt eemaldada ja milliseid mitte? Agressiivne toode eemaldab liiga palju õlisid, ka happelisest kihist allpool, st. nahast endast, põhjustated nahaärritust.[xii] Jäta sellised tooted nõudepesuks – siis on vaja tõesti kõik rasvad eemaldada.
Puhastaja pehmus sõltub selle molekulide suurusest. Väikesed molekulid liiguvad naharakkude vahel ja tõmbavad nahast välja liiga palju õlisid.[xiii] Suuremad molekulid ei mahu naharakkude vahele nii hästi ja jätavad õlid omale kohale.[xiv] Kui molekul on liiga suur, ei lahustu see vees nii hästi ja on raskem nahalt maha pesta. Kui seebimolekuli rasvhapete kett on keskmise pikkusega, sisaldades 12 kuni 18 süsinikaatomit, siis saamegi perfektse puhastaja.[xv]
Mida see tähendab Dr. Bronner’si jaoks…
Eelmainitud keskmise pikkusega rasvhappeid leidub kookos-, palmi-, oliivi-, kanepiseemne- ja jojobaõlides.[xvi] Dr. Bronner´s seebid on “super rasvased”. See tähendab, et peale seebivalmistamise protsessi lõppu, lisatakse pH alandamiseks kogus tsitrushapet ja tõmmatakse välja osa rasvhappeid. Need vabad rasvhapped suurendavad seebi pehmust. Tükiseepide “super rasvatamine” toimub, kui kanepi- ja jojobaõlid lisatakse peale teiste õlide seebistamist.
VIITED
[i] Oranges, T., Dini, V., & Romanelli, M. (2015). Skin Physiology of the Neonate and Infant: Clinical Implications. Advances in wound care, 4(10), 587-595
[ii] DYKES, P. (1998). Surfactants and the skin. International Journal of Cosmetic Science, 20(1)
[iii] Gfatter R, Hackl P, Braun F: Effects of soap and detergents on skin surface pH, stratum corneum hydration and fat content in infants. Dermatology 1997; 195: 258–262 [iv] Bornkessel, A., Flach, M., Arens‐Corell, M., Elsner, P. and Fluhr, J. W. (2005), Functional assessment of a washing emulsion for sensitive skin: mild impairment of stratum corneum hydration, pH, barrier function, lipid content, integrity and cohesion in a controlled washing test. Skin Research and Technology, 11: 53-60. doi:10.1111/j.1600-0846.2005.00091.x
[v] Bechor R, Zlotogorski A, Dikstein S. Effect of soaps and detergents on the pH and casual lipid levels of the skin surface. J Appl Cosmetol 1988; 6:123-128
[vi] Takagi, Yutaka & Kaneda, K & Miyaki, M & Matsuo, K & Kawada, H & Hosokawa, H. (2014). The long-term use of soap does not affect the pH-maintenance mechanism of human skin. Skin Research and Technology. 21. doi:10.1111/srt.12170
[vii] Mark Oestreicher. Detergents. bath preparations, and other skin cleansers. Clinics in Dermatology 1998; 6:29-36
[viii] Ertel, Keith. (2000). Modern skin cleansers. Dermatologic clinics. 18. 561-75. 10.1016/S0733-8635(05)70207-2
[ix] DYKES, P. (1998). Surfactants and the skin. International Journal of Cosmetic Science, 20(1)
[x] California Environmental Protection Agency (CalEPA), & The Office of Environmental Health Hazard Assessment (OEHHA). (n.d.). 1,4-Dioxane. Retrieved February 18, 2019, from https://oehha.ca.gov/proposition-65/chemicals/14-dioxane
[xi] EWG and the Campaign for Safe Cosmetics. (2010, May). Not So Sexy. Retrieved February 18, 2019, from https://www.ewg.org/research/not-so-sexy
[xii] Draelos ZD. The science behind skincare: Cleansers. J Cosmet Dermatol. 2018; 17:8–14. doi:10.1111/jocd.12469 [xiii]Ertel, Keith. (2000). Modern skin cleansers. Dermatologic clinics. 18. 561-75. 10.1016/S0733-8635(05)70207-2
[xiv] Seweryn, A. (2018). Interactions between surfactants and the skin – Theory and practice. Advances in Colloid and Interface Science, 256, 242-255
[xv] Corazza, M., Lauriola, M. , Zappaterra, M., Bianchi, A. and Virgili, A. (2010), Surfactants, skin cleansing protagonists. Journal of the European Academy of Dermatology and Venereology, 24: 1-6. doi:10.1111/j.1468-3083.2009.03349.x
[xvi] Orsavova, J., Misurcova, L., Ambrozova, J. V., Vicha, R., & Mlcek, J. (2015). Fatty Acids Composition of Vegetable Oils and Its Contribution to Dietary Energy Intake and Dependence of Cardiovascular Mortality on Dietary Intake of Fatty Acids. International journal of molecular sciences, 16(6), 12871-90. doi:10.3390/ijms160612871